üleujutus

       Paar päeva on päris crazy elu olnud…jõgi on nüüd juba 19 meetrit kõrge ja voolab üle silla ja meie töökoht on teiselpool silda. Eile evakueeriti ka inimesi, kelle majad on kahjuks juba poolenisti vees...väga kurb pilt oli. Linnavahel on nii palju rahvast ringi sebimas ja helikopterid lendavad…elu läks kohe käima siin kolkas. Kui me alguses siia tulime oli see nn ``jõgi `` ainult väike nire ja peaaegu kinni kasvanud…me veel mõtlesime, et huvitav miks on sellisele nirele nii suurt ja kõrget silda vaja…ja saimegi vastuse oma küsimusele.

       Isegi kui me tahaksime siit ära minna siis me seda teha ei saa, sest me oleme täiesti äralõigatud…kõik teed, mis siit kolkast välja viivad on vee all…

      Täna on olukord natuke parem, sest pole sadanud ja vesi alaneb…kusagil 1,5 m juba. Sild on ka juba peaaegu veest väljas aga igasugu sodi täis. Muda on ka päris palju ning ega lõhn ka kiita ei ole. Homme hommikul on plaan hakata vaikselt liikuma. Vihm rikkus ka viinamarja saagi ära, seega on meie töö siin tehtud. Hakkame Iirlaste ja poistega Hervey Bay poole liikuma ja sealt edasi loodetavasti Fraser Islandile.      

      Ilmaga toimuvad siin kummalised asjad…üks öö ja hommik olid nii külmad, ma pakun, et kusagil 15 kraadi oli. See oli ka kohalike arust kummaline. Lisaks pole 50 aastat sellist vihma nähtud…igal pool on üleujutused ja osad pickerid lahkuvad Mundubberast, sest siin on oht veevangi jääda. Mõtlesin ka juba, et peaks ujumisrõnga igaks juhuks valmis ostmaJ. Väga palju teid on kinni pandud ja uudisest vaatasime kuidas inimestele jõuludeks paatidega süüa ja kingitusi viidi.

      Vihmase ilmaga ei ole siin üldse midagi teha…seega läksime osade töökaaslastega baariJ. Väga tore õhtu oli ja nalja sai nii kõvasti, et hommikul olid kõhulihased valusad. Õnneks sadas järgmine hommik vihma ja meil oli vaba päev ning rahulikult aega pohmelli põdeda (sellega seoses tuli mul meelde, et Cripsil on pohmelli vastane duššigeel…no mida veelJ).

      Jõuluõhtu veetsime rahulikult motellis. Kuna meil ahju pole siis grillisime oma seaprae. Väga mõnus oli jälle voodis magada ja hommikul sooja dušši alla minna…inimesel ei ole ikka õnneks palju vaja. Hommikul olid ukse taga ka jõulukingid ja kausike kommidega…väga armas.

        Nüüd oleme kohalikud kuulsused…keegi veel kahjuks pole autogrammi küsima tulnud. Muidu näevad päevad suht ühesugused välja…tööle, poodi, autosse, voodiJ

Jõulude ajal on meil ainult üks päev vaba…ja kingituseks ööbime 2 ööd hotellis…ei jõua ära oodata…

feim ja sull

        Laupäeval nägime korralikku vihma…mõnedes kohtades tekkisid väikesed üleujutused. Kuna meil oli vihma tõttu vaba päev siis tahtsime kusagile floodwayd vaatama minna. Läksime poiste autoga ja sõidame rahulikult kui äkki….hull vesi tee peal ja täie pasaga läbi…ehmatus oli päris korralik. Järgmises kohas kõndisid läbi, et sügavust testida….oli kusagil 20 cm. Crips ja Urmo filmisid väljas kui…Lennu andis täkku ja sõitis hullu hooga läbi vee…auto vibas, mina karjusin, mootor suri välja ja mootoririhm tuli maha…seal me siis olime keset teed ja kellelgi polnud aimu kuidas rihma tagasi panna. Katsetasime siis seal…mõne minuti pärast tuli üks auto...pidas kohe kinni aga kahjuks ei teadnud see meesterahvas  autodest midagi, kuid läks tuttava  käest küsima. Kusagil poole tunni jooksul seisis ümber meie auto juba 5 venda…lõpuks sõitis juhuslikult mööda ka mehhaanik, kes meil siis rihma peale aitas pannaJ.Lõppes hästi…seekord

       Varsti oleme Mundubberas kohalikud kuulsused…läksime oma caravan pargi jama pärast ajalehte ja nüüd kirjutatakse sellest lugu, mis peaks ilmuma neljapäeval…eile käis ajakirjanik meist pilte tegemas. Võimalik on ka, et saame raha tagasi…aga seda asja veel uuritakse.

       Vahepeal on ka meie töö juurest päris paljusid lahti lastud. Ühed prantsuse tüdrukud hiilisid kättemaksuks purjus peaga ja ninja riietes caracan parki, kus meie ülemused elavad ja kirjutasid auto peale bbq kastmega ``bitch``, loopisid munadega ja panid auto külge hubba bubbat. Neil tuli sellest päris palju jama, sest asi anti politseisse…igav meil igatahes ei oleJ

Eile saabus oodatud vaba päev…käisime Bundabergis ostureisil. Urmo ja Lennart täiustasid oma varustust. Käisime Bundabergi rummitehast vaatamas…väga vinge pood oli neil seal…sai osta kõik võimalikku nänni ja loomulikult rummi. Korraks lootsime, et järgmine päev on ka vaba ja saame ööseks bundysse jääda…aga ei, ikka tööle.

       Täna olime kõik hommikupoole põllul ja lõikasime mädanenud ja hallitama läinud marju välja. Hiljem pakkisime…jõudsin ühe kasti valmis teha…kui tehti otsus, et terve koorem visatakse minema, sest liiga palju oli väikeseid usse ja neid ei tohi seal kindlasti mitte olla. Homme hakkavad tulema head marjad…siis hakkame raha teenimaJ 

tõmmati tillist

      Polegi saanud ammu kirjutada, sest siin pole ju tasuta netti. Igasugu huvitavaid sündmusi on juhtunud…Kuna siin on tõsine vihma periood, ei saanud me paar päeva tööl käia…mõtlesime, et teeme väikse tripi Bundabergi. Vaatasime backpackereid…kõik kohad olid täis. Mingi aeg tuli kõne caravan pargi mutilt, et miks me tööl ei ole…sellega oli üldse palju segadust…ta lihtsalt ei öelnud meile, mis kell me peame tööle minema ja kas üldse. Järgmine päev pidasime Urmo sünnipäeva…no ikka korralik möll oli…nii korralik, et hommikul oli pargi jorss ukse taga ja käskis meil võtmed ära anda. Me alles suhteliselt purjus ja unised…tundus nagu naljakas, et miks meid linna peal pidutsemise pärast välja visatakse. Mingi aja pärast selgus, et kuna keegi oli väidetavalt meie peale kaebamas käinud, peame me ära minema ja raha nad meile tagasi ei anna…siis hakkas asi juba naljast kaugemale minema. Küsisime pargis kas keegi kuulis öösel mingit lärmi või kisa…ei midagi. Siis tõi vend uue vabanduse…naaber majade inimesed kaebasid...mis see nende asi on mida mina tänaval teen. Käisime ustele koputamas ja küsimas…keegi ei kuulnud midagi ja keegi isegi ei tunne neid omanikke…täielik väljamõeldis. No ikka väga närvi hakkas ajama. Kuna oli laupäev oli ka politseijaoskond kinni…helistasin 000 ja rääkisin oma mure...öeldi, et nemad selliste asjadega ei tegele…see on ju VARGUS. Ja me ei saanudki oma raha tagasi…$140 mööda pükse…terve nädala raha. Täna käisime ka politseijaoskonnas ja öeldi, et nemad ei saa midagi teha…kuid kaebuseid on neile ennegi tulnud ja, et ta ei soovita kellelgi sinna caravan parki minna.  Seda oli hea kuulda. Käisime neid täna veits hirmutamas ja uusi tulijaid hoiatamas. Vend läks nii närvi ja hakkas hullult värisema ja kusagile helistama.

       Kuna me jälle kodutud vaatasime ka kinnisvara pakkumised üle…sealt öeldi, et pole ühtegi vaba rendikat…hooaeg on alanud. Mainisin ka pargi värdjaid…ka nemad ütlesid, et paljud inimesed on petta saanud seal. Mõte on minna kohalikku ajalehte ja kirjutada artikkel nendest petturitest…Tegime neist ilusasti pildid ka...Nüüd siis elame koos poistega õiget backpackeri elu…

     Meil on ka uus töö…pakime viinamarju teist päeva…vihm ja päike ei sega…saame mõnusasti varjus tööd teha…töö on 7 päeva nädalas ja kusagil 10 tundi päevas.  MõnnaJ. Kogume natuke ja siis minema siit kolkast…

        Üks väga nõme asi veel…magasime ühe öö infopunkti parklas ja leidsime puu külge köiega seotud kutsika (Lost sai ta nimeks)ta oli nii arglik ja tal ei olnud seal juua ega midagi…leidub ikka haigeid inimesi. Jootsime, söötsime ja jalutasime temaga…ööseks tegime talle varju alla pesa...hommikul ootas ja liputas väljas saba…no nii armas ikka. Tegime Lossuga väikese jalutuskäigu ja küsisin inimeste käest, kas nad teavad seda koera…üks väga tore naine võttis ta kaasa ja lubas loomaarsti juurde viia…seal mingi lost and found värk. Loodame, et tal kõik hästi…

        Töö, töö ja ainult töö…linn on ka nii väike, et ega tegelikult midagi muud polegi teha kui tööd. Ainuke lõbu on söömine…üks omanikest teeb meil ka siin showd. Eesti poisid said korralikult sõimata kuna neil ei ole palk millegi pärast üle tulnud ja ei saa üüri maksta. Tädi käskis neil ära minna…natukese aja pärast tuli ta mees ja ütles, et nad võivad jääda kui annavad oma läpaka panti (passid juba on nende käes). Nüüd ei saa me enam filme ka vaadataL.

       Üleeile  jõudsime Mundubbera`sse ja põhimõtteliselt leidsime ka kohe uue töö ja KODU. Me elame nüüd caravan pargis ja meil on oma väike ja armas caravan, kus on sees külmik ja mikrokas…tundub nagu luksus.  Omanik on siin üks  kuri tädi…peame mingeid käepaelu  kandma…ja ta sai hirmus kurjaks kui Cripsil seda käe peal ei olnud…lubas trahvima  hakata.  Pargis on ka 2 eesti poissiJ…nendega vahetame filme, sest ega siin õhtuti midagi teha ei ole…“linn“ on ka nii väike ja keldri poodides on  jube kõrged hinnadJ.

        Eile oli vaba päev…vedelesime basseini ääres ja tegime juurvilja suppi(me ikka üritame vahepeal tervislikult ka toituda) aga söögi tegemine on suht keeruline…hakkliha on ainult 500g pakendis siis ei ole ju

hakklihamaitseainet….kartulid on ka imelikud valged ja maitsetud…aa ega siin siis köögis potte ei olnud…loomulikult tuli kasutamise eest eraldi maksta…appi. Ei ole lihtne see ränduri eluJ

       Täna käisime tööl…uus amet…oleme mandariini harvendajad…põhimõtteliselt on puud paksult pisikesi rohelisi  mandariine täis ja meie siis harvendame neid…täna tegime kahepeale 60 puud ja teenisime kusagil   $ 160..saime ka hea töö eest kiita.

Eile hakkasime edasi liikuma...hüvasti Gatton. Seiklesime Ipswichis ja käisime Springfieldis, kust saime maailma parimat pizzat. Ööbisime Ipswichi lähedal  ühe kaubamaja taga parklasJ. Öösel ärkasin üles selle peale, et keegi kõnnib taskulambiga ümber auto…väga kõhe tunne oli…politsei oli meid kontrollima tulnud. Arutasid omavahel kas ajada meid üles või mitte…veendusid, et meiega kõik korras  ning lasid meil edasi magada ja läksid minema. Politsei on siin üldse väga sõbralik ja normaalne. Hommikul läksime Kholo botanic gardens`isse…seal sõime hommikust(väga mõnus oli). Edasi Brisbane`i poole ja Lone pine koala sanctuary`sse…loomaaia moodi, aga kõik loomad olid nagu vabalt ja sa saad neid katsuda…soovitan kõigil, kes vähegi loomi armastavad sinna minna. Pilet oli $30 aga oli seda raha väärt. Ööbisime Brisbane`i metsapargi piknikualal.

       Täna enamasti sõitsime. Käisime Caloundra lennundusmuuseumis ning sõitsime mööda rannikut. Loomulikult ka ookeani ääres….ma käinud isegi ujumas aga sain jellyfishi käest kõrvetada…nii kuradi valus oli ja mingid villid tulid ka….

Tegime Noosa Head`sis väikse grilli ja siis edasin Gympie poole…

     

       Kuna ilm oli kaka siis tööle jälle ei läinud…läksime hoopis jõusaali. Tuleb ikka alati küsida allahindlust ja tasuta asju...saime esimese korra tasutaJ. Natuke aega saime siis saagida, kui vend tuli ütlema, et nad sulgevad kell 11.00 ja avavad uuesti  14.00. Meil juba soe tehtud ja mõned musklid punnis…läksime siis dušši alla. Tegime veidi aega parajaks ja siis kell 14.00 tagasi…aga hoopis mingi tädi oli nüüd seal. Üritasin siis talle selgeks teha, et meil täna tasuta päev…ta ei hakanud vastu vaidlema ning trenn võis jätkuda.

        Täna oli üks suursündmus…esimene palgapäev. 2 härrat(tsipoliinot) istusid caravan pargis mingi kuuri all…nahktoolides ja jagasid raha. Seal oli ikka igasugu tšurkasid  ja mõni üksik valge inimene ka. Hea oli vahepeal midagi teenida…

elu sibulapõllul

        Hommikul ärgates oli selg haige ja käed paistes….mitte mingit tahtmist ei olnud põllule mina, kuid tuli minna. Eile olime natuke parema põllu peal…oli vähem kärbseid ja ilm oli ka jälle pilves. Põllul käib pidev võitlus bin`ide pärast...ei olegi võmalik raha teenida. Ma ka siis ikka jooksin ja võitlesin. Teisel päeval tegime koguni 5.Olgu ka öeldud, et peame sinna sõitma kusagil 70 km. Olime siis kavalad, et jääme sinna lähedale ööbima…jälle kokkuhoid aga õhtul hakkas vihma sadama ja nii öö otsa…magada ei saanud ja vihma tõttu jäi töö ka ära. Tulime Gattonisse tagasi, et paberimajandus nende tšurkadega korda ajada…see ikka omaette ooper. Esiteks ei ole siin telefonil levi…kui sa siis lõpuks kellegi kätte saad…ei saa nende jutust mitte midagi aru. Sain mingi kaardi, mille täitsin temaga koos ära…ütles, et võta kaart kaasa ja kui palgapäev siis lähen kaardiga kontorisse. Natukese aja pärast tuleb kõne, et ta peab selle kaardi ikka enda kätte võtma, sest homme ju palgapäev…no saa siis aruJ.

        Eile oli suhteliselt lebo päev, sest mu telefoni aku otsustas keset ööd tühjaks saada ja me magasime oma uue töö esimesel päeval sisseJ. Chillisime niisama ringi…tuli hirmus jäätise isu, aga siin on jäätised väga kallid(pulgajäätis kusagil 40 kr). Suured jäätised on odavamad kui väikesed. Ostsime siis suure 2 liitrise jäätise (natuke üle 20 kr)– see ei maitsenud üldse nagu eesti jäätis. Poes kohtasime veel kahte eesti poissi – nii hea oli eesti keelt kuulda.

       Tänaseks panime mõlemad telefonid äratamaJ. Kell 4 olime Gattoni caravani pargi juures ja mis möll seal siis pihta hakkas…kõik kohad olid pilukaid ja neegreid täis..suht immigrandi tunne tuli peal…nagu hakkaks salaja piiri ületama. Tund aega sõitu ja lõpuks jõudsime SIBULA põllule…ooo millised aroomid. Rabasime seal 8 tundi – ei ole just kõige parem töö ja palk ka nigel. Silmad kipitasid, kärbsed ronisid kõikvõimalikesse  kehaõõnsustesse, kuid vähemal ilmaga vedas(pilves).  Homme sama teema…peaks vist valget viina ja kala ka kaasa võtmaJ

       Täna olime terve päeva Toogoolawah`s  Ramblersi DZs. Crips tegi 2 hüpet. Esimene hüpe õnnestus ilust…sai isegi täpsusmärgile pihta. Teise hüppe ajal olin ma rahulikul netis…siis kuulsin, et juba tulevad ja läksin vaatama…aga keda ei leidnud oli Crips. Kõnnin ja vaatan…no ei ole…mõte hakkas juba jooksma, et nüüd on midagi juhtunud aga ei…tema oli juba hobuseid söötmasJ. Tegelikult maandusid kusagile eemale hobuste koplisse…mingid kohalikud talunikud viisid nad  kastis oma maja juurde ja edasi tuli juba lennuväljalt buss neile järele.

        Kohalikus külapoes oli huvitav juhus…külm coca-cola maksis rohkem kui soe…ja mitte natuke vaid poole kallim oliJ…vot nii aetakse äri.

       Õhtul joodi kõvasti õlut ja istuti lõkke ääres.

Eile oli esimene tööpäev. Ärkasime  03.15…kell 04.20 pidime olema Gattoni coles`i parklas. Me ei  teadnud isegi, mis tööd me tegema hakkame. Parklas olid veel ühed poisid, kes olid suht ootavate nägudega nagu meie. Ja siis ta saabus…suur juht ja õpetaja…Shane. Tegelikult oli mingi õllekõhuga maakas, kes rääkis nii imelikku murrakut, et raske oli aru saada. Edasi siis põllule..arbuusi põllule rohima. Ilm ei olnud väga kuum ja oli ka pilvi. Tööpäev lõppes kell 9.00. Tekkis küsimus, et mida me siis nüüd terve päeva tegema peaks. Käisime Maci juurest läbi(seal oli tanklas tasuta dušš) ja läksime Darling Downi loomaaeda(Austraalia kõige uuem loomaaed ja erakas). Loomad käitusid nii nagu nad peaksid looduses käituma…kaamel ilastas meie poole (ikka korraliku tatirahe). Lõvi üritas rünnata (mul oli ikka junn päris jaheJ) jne. Päeval tuli Shane`ilt kõne, et homme tööd ei ole. Seega võtsime mõned õlled ja vaatasime „Snakes on a plane“

         Üks päev saanud tööl käia ja juba puhkepäev. Hommikul chillisime niisama, aga kuna täna oli ikka nii kuum ilm…käisime infost küsimas, et kuidas neil siin linnas ujumiskohtadega lood on. Selgus, et ei ole ühtegi järve aga on bassein. Ja oh üllatust…midagi on ka Austraalias odavat…basseini pilet..vaid $ 2.70. Seal oli ikka korralik 50 meetrine bassein ja päike võttis nii hullult. Kuna meil juba selline mõnus päev oli olnud ei saanud ju  õhtuga latti alla lasta. Käisime poest läbi, võtsime känguruvorste(mida mina ei söönud, sest kängud on liiga armsad), kanatiibu ja –vardaid…ning järve äärde grillima (Austraalias on parkides avalikuks kasutamiseks elektrigrillid.  On olemas väga viisakad katusealused laudade ja pinkidega, prügikastid ja osades kohtades ka wc, kus on alati paberit ja vett.) Väga mõnus oli…ilm oli juba jahedam, linnud siristasid ja kõht sai mõnusalt punni…ja loomulikult külmad õlled…mmm. Vot see on elu. 

      

      Pühapäeva õhtul jõudsime Byron Baysse…no millised rannad ja samas lähedal vihmamets. Öösel magasime Broken Head`i ranna parklas, et siis järgmine päev oleks kohe hea randa minna. Mingid kahtlased suured linnud tulid meie kartulikoori nokkima…suht ülbed olid…üks tahtis koos prügikotiga minema panna. Hommikul oli loomulikult pilves ja sadas vihma  aga vees käisime ikka ära.

     Cripsi tungival soovil käisime ka Byron Bay langevarjuklubis…tunni ajaga tehti vist mingi 9 tandemit aga kuna ilm ei olnust just kõige parem ja neil ei olnud ühtegi väiksemat varju pakkuda jäi üritus poolikuks.

     Paar päeva on meil ka autoga probleeme olnud…vesi keeb kogaeg(eriti just mägedes sõites). Asi hakkas juba järjest hullemaks minema…nii, et viisime auto Beaudesert`is remonti…tunniga tegi mingi kohalik hillbilly meil auto( loodetavasti) korda. Vahetati paisupaak ja termostaat…maksma läks $ 208. Ei olnud just kõige odavam. Edasi sõitsime Boonah poole.

                                                                                               

      Eile käisime Warrumbungle rahvuspargis. Mõtlesime, et teeme väikese jalutuskäigu aga kukkusime hoopis mägironima. No niiii raske oli ja suhteliselt järsk…mägi ise oli 860 m kõrge ja milline vaade….Pärast oli ikka eriliselt sült olla.

      Täna andis tunda, et hakkame põhja poole jõudma…palav oli magada ja ilm oli kuum. Peaaegu terve päev kulus sõitmisele. Täna ööbime Warwick`i caravan pargis…saab hommikul pesta ja kusta ja kuna on ikkagi pühapäev siis teeme pannkooke:). Linn on küll suhteliselt mõttetu..tahtsime õhtul kusagile välja minna aga me ei  leidnud ühtegi pubi...nii, et ostsime mõned joogid ja äkki leiame caravan pargist mõned joomakaaslased..:)

      Täna siis magasime teist korda autos…oli juba natuke parem. Jube on see pimedas magamiskoha otsimine…õhtul kui hambaid pesime olid mingid silmad võsas…vaatas meid siis jooksis edasi…jälle passis…nii õudne oli. Hommikul tegime oma gaasipliidiga kohvi ja sõime võikusid. Aa eile võttis ment mind esimest korda 3 aasta jooksul maha ja pani puhuma…tegelikult pidin lihtsalt numbreid lugema. Aga täna käisime Orange`i spordiklubis jõusaalis ja ujumas…pilet oli suhteliselt kallis $16 nägu. Edasi käisime tööbüroos ja panime nimed kirja.

      Väike plaan oli Dubbo loomaaeda minna, aga jõudsime nii hilja kohale, et see oli juba kinni…seega peame ööseks kuhugile ööbima jääma.

     Rämpstoidust on selline koblakas ees, et ostsime poest panni ja tegime mingeid toorvorste ja makarone…päris hea sai. Väike õlu ja vein ning film…ja siis tuttu.    

Täna, 2. novembril 2010, algas meie roadtrip. Esimene peatus oli shepparton - seal olid ka mõned farmid kust käisin tööd küsimas aga kuna oli nii külm talv siis viljad viibivad. Inimesed on siin nii sõbralikud ja abivalmid...pakuvad kohe välja kuhu võiks proovima minna. Suutsime ka natuke ära eksida:). Edasi liikusime Echucasse- seal sõime esimest korda elus fish & chipsi...ports oli suur ja rasvane. Üldse on siin palju rämpstoitu. Sealt edasi Wagga Wagga poole. Sõitsime pimedas - mida siin tavaliselt ei tehta kuna kängurud võivad üle tee joosta. Mingi jõgi oli ka üle kallaste ja tee - see oli väga õudne...õnneks läks üks reka enne meid ja nägime kui sügav vesi on. 10 km enne Wagga Waggat ööbisime ühes truckstopis. Hommikul 8 ajal hakkasime uuesti liikuma ja ikka Maci, et saaks netti. Ja siin me nüüd hetkel olemegi ja paneme plaani paika....

     Austraalias on üks imeliselt hea asi- kebab....super hea. seda me oleme siin ikka korralikult hävitanud. Söögiga tegelikult ei olegi väga hull...alati on olemas vana tuttav McDonalds, kus on tasuta wifi ja kus me pool oma ajast veedame. Poes on kõik pakendid ja asjad suured - mida rohkem ostad seda odavam. Valik on suur aga lhtsalt ei tea mida võtta.  Kohalik vein on siin odavam kui vesi... Ostsime siis kasti õlut (30 purki) 4 volli....jube lurr...pähe ei hakanud aga põide küll :) Paar õhtut järjest oli meil video õhtu (Sveni toas oli puhur ja hea soe)..
    Üks hommik läksime korraks poodi aga tegelikult.....käisime igal pool tuuritamas. Väike shopping, linna ekskursioon ja saime kokku Melbournis elavate eestlastega. Nagu eestlatele kombeks võtsime mõned joogid ja õhtu võis alata...

     Ja lõpuks jõudsime Austraaliasse…väsinud, kuid õnnelikud. Suhteliselt raske oli harjuda ajavahega. Esimene peatus oli meil Sveni ja Tanja juures, kes meid väga sõbralikult vastu võtsid.

      Ilm oli oodatust kõvasti jahedam ja kuna seal puudub majadel igasugune soojustus ja küte siis öösel oli ikka väga külm.

     Järgmisel päeval viidi meid kohe ekskursioonile – nii oli väga hea sisse elada. Kohe hakkasime sebima ka autot- no siin küsitakse iga rondi eest hinge hindaJ ja põhiline on see, et ega hinda peale ei panda…vaadatakse näo järgi(loe: kui loll oled).

     Lõpuks leidis auto meid…nimelt üks saksa kutt sai farmis mao käest hammustada ja otsustas nüüd koju minna (ta oli aussis olnud vaid 2 nädalat). Vaatasime auto üle, võtsime raha välja, tegime niiöelda paberid korda( Austraalias ei ole autodel pabereid- nagu meie neid teame vaid neid ei ole üldse. Sa saad netist kontrollida, kas auto on varastatud või kusagil mustas nimekirjas). Suhteliselt naljakas oli sellisel moel autot osta. Kui auto ostetud siis loomulikult LIIGUD…lahendasime Malaisiast ostetud viina ära ja siis LINNA…pidu pidu pidu. 

        Londonist põrutasime  edasi Kuala Lumpurisse- lend kestis 13 tundi L. Enamuse ajast õnneks magasime…nii kõvasti, et isegi söögi magasime maha. Malaisias oli 30 kraadi sooja ja tänu minu väikesele valearvestusele pidime lennujaamas olema kusagil 22 tundi. Mõtlesime, et mis seal ikka läheme hotelli aga see oli fully booked – seega üritasime ``magada `` lennujaamas. Nüüd juba on naljakas selle peale mõelda, et samal ajal kui meie magamiskottidega põrandal magasime,  toimus check-in mingile lennule ja kilide kisa meid äratas. Ma arvan, et võin kindlalt väita- see oli minu elu kõige pikem öö.

       Nüüd see siis algas…meie kauaoodatud seiklus. Londonisse jõudsime ruttu ja peaaegu ilma takistusteta( nimelt on mul turvakontrollis alati mingi jamaJ). Otsisime kohe üles Bakers B&B- ehk siis hotelli, kus peatusime 2 ööd. Ebameeldiv oli see, et toas ei olnud vannituba, ega wc - need olid koridoris ja suhteliselt külmad. Järgmisel päeval läksime linnavahele põhilisi vaatamisväärsusi oma silmaga kaema. Esimene oli Buchingham Palace ja sealt edasi loomulikult Big Ben jne. Peale väga pikka jalutuskäiku läksime poodi – seal läks ka ikka väga kaua aega, et suutnud valida. Inglased söövad ikka väga palju võileibu ja valmistoitu.

        Väga lahe oli Madame Tussauds vahakujude muuseum. Pileti järjekord oli kusagil 100m ja uksest välja ja  pilet maksis £25.50.