Townsvilles meil õnne ei olnud. Saime vaid mõlemad töö leidmiseks vajalikud koolitused läbi teha. Crips white cardi ehitusel töötamiseks ja mina RSA, et töötada baaris või kohvikus, mis müüb alkoholi. Austraalias on väga tobe see, et isegi kui sa töötad asutuses(mis müüb alkoholi)isegi koristajana pead sa koolituse läbi tegema ja loomulikult ei ole see tasuta….maksis $60. Kuna tööd ei leidnud otsustasime edasi liikuda. Nüüd pesitseme Mackays. Cripsil oli vaja vaid 2 kõne teha ja töö oli olemas aga siin on jama see, et elukohta raske leida. Praegu on kaevandusbuum ja linn paksult tööliseid täis…polnud varianti isegi motelli minna. Lõpuks naeratas ka õnn selles suhtes. Elame ühe 70 aastase vanamehega, kellest me mitte midagi aru ei saa…tal oli nimelt kõrivähk ja selletõttu tal raske selgelt rääkida. Asukoht on väga hea…täpselt kesklinnas.

Meil ikka veab nende majaomanikega…jutumärkides…esimene käis naabritele kaebamas, et me liiga palju tema telekat vaatame, teine oli ratastoolis joodik ja kolmandast me ei saa lihtsalt midagi aruJ. Päris hea oli see, et järgmisel päeval kui me juba olime sisse kolinud ja raha ära maksnud tuli kõne seoses toaga…käisime täna seda tuba vaatamas…superlux…suures majas, oma vannitoaga suur magamistuba, kõrvaltoas on jõusaal ja väljas suur bassein…ainuke miinus, et natuke kesklinnast väljas. Me veel mõtleme selle peale.

      Räägin siis natuke Cripsi uuest tööst ka. Pottsepp üritab oma liistude juurde tagasi tulla. Kuna keegi ahju ei tahtnud pidi hakkama hoopis maju ehitama. Hetkel ta meil plokiladuja ja poole kohaga mördiööbik. Palk on ok…$25 tunnis. Vähemalt saab ettekujutuse kuidas siin asjad käivad. Mina olen hetkel töötu, sest pean töö otsima elukoha lähedale, sest meil ju vaid üks auto. Homme alustan otsinguid nii et pöidlad pihku.

     Väga hea uudis on veel see, et saime maksuraha tagasi…mõlemad üle $ 2000.

Mackay on väga mõnus linn…üle kõige on helesinise veega lagoon, mis asub meie elukohast 10 min jalutuskäigu kaugusel.
                                                         Meie maja

      Esmaspäeval olime paradiisis…Paronella pargis. Pileti hinna sisse kuulus 1 öö pargi caravan pargis + 2 tuuri – öine ja päevane. Parki on raske sõnadega kirjeldada, seda peab lihtsalt ise nägema. Kogu park on loodud ühe mehe poolt, Jose Paronella. Väga osav ja leidlik mees oli…tema majas oli esimesena elekter ja voolava veega wc.

     Käisime Tullys…see linnake sai tugevaid kahjustusi jaanuaris möllanud tsüklonist Jasy. Üleüldse on põhjapool kahjustusi igalpool näha…ja algamas on uus tsükloni hooaeg.

    Käisime Girringun National pargis, kus asub Austraalia kõige kõrgem mageda veega juga…Wallaman Falls…268m. Teekond parki tähendab 15 km mäkke sõitmist, kus sind ümbritseb tihe vihmamets. Veetsime öö seal…mõnusalt jahe oli…540 m kõrgusel merepinnast.

    Nüüd on jälle aeg hakata tööd otsima…esialgu Townsvilles. Austraallased armastavad kõike ohutusega seonduvat. Ehitusele tööle minnes tuleb enne teha igasugu koolitusi ja on vaja kaarte, pileted, lube. Asjaajamine ikka väga kiviajas ja keeruline. Jagasime CVd laiali ja ootame pakkumisi.

   Nädalavahetuseks tulime Ayri. Võtsime 2 päevaks toa caravan pargis. Nii mõnus on lihtsalt voodis pikutada ja telekat vaadata…ammu pole sellist luksust olnud. Crips käis eile  langevarjuklubis…tuul oli kõva aga õnneks tuli tervelt tagasi. DZ toimus piima joomise võistlus…ei olnud just ilus vaatepilt…jaaaaakJ.

                                                               


                                                                   Wallaman falls