Ammu pole saanud blogi täiendada…nüüd parandan siis selle vea. Mina leidsin töökoha väga lihtsalt… jalutasin linna vahel ja põikasin kusagile sisse. Kui ma ei eksi siis teine koht oli ja öeldi kohe, et homme võin proovima tulla. Peale 3 tundi anti hunnik pabereid ja küsiti kas saan õhtul tagasi tulla…ja nüüd töötan siis Austral hotellis. Esialgu pidin lihtsalt sööke ette kandma ja laudu koristama…teisel vahetusel olin juba kassas, mis oli suhteliselt keeruline, sest mul polnud ju menüüst õrna aimugi. Nüüd see kõik juba lapsemäng. Paar päeva tagasi hakkasin ka baari õppima…midagi väga keerulist ei ole, tuleb lihtsalt jooke tunda. Töökoht asub 10 minuti jalutuskäigu kaugusel…väga mõnus. Tavaliselt töötan kahes vahetuses – lõunane 11.30-15.00 ja õhtune 17.30-23.00.

      Crips töötab endiselt samas kohas. Algava vihmahooaja tõttu on tal päris palju vabu päevi olnud.

    Näeme ka üksteist harva…siis kui Crips tuleb, mina lähenJ. Pühapäevi ka vabaks ei taha võtta, sest siis kõige parem tunnipalk.

         Townsvilles meil õnne ei olnud. Saime vaid mõlemad töö leidmiseks vajalikud koolitused läbi teha. Crips white cardi ehitusel töötamiseks ja mina RSA, et töötada baaris või kohvikus, mis müüb alkoholi. Austraalias on väga tobe see, et isegi kui sa töötad asutuses(mis müüb alkoholi)isegi koristajana pead sa koolituse läbi tegema ja loomulikult ei ole see tasuta….maksis $60. Kuna tööd ei leidnud otsustasime edasi liikuda. Nüüd pesitseme Mackays. Cripsil oli vaja vaid 2 kõne teha ja töö oli olemas aga siin on jama see, et elukohta raske leida. Praegu on kaevandusbuum ja linn paksult tööliseid täis…polnud varianti isegi motelli minna. Lõpuks naeratas ka õnn selles suhtes. Elame ühe 70 aastase vanamehega, kellest me mitte midagi aru ei saa…tal oli nimelt kõrivähk ja selletõttu tal raske selgelt rääkida. Asukoht on väga hea…täpselt kesklinnas.

Meil ikka veab nende majaomanikega…jutumärkides…esimene käis naabritele kaebamas, et me liiga palju tema telekat vaatame, teine oli ratastoolis joodik ja kolmandast me ei saa lihtsalt midagi aruJ. Päris hea oli see, et järgmisel päeval kui me juba olime sisse kolinud ja raha ära maksnud tuli kõne seoses toaga…käisime täna seda tuba vaatamas…superlux…suures majas, oma vannitoaga suur magamistuba, kõrvaltoas on jõusaal ja väljas suur bassein…ainuke miinus, et natuke kesklinnast väljas. Me veel mõtleme selle peale.

      Räägin siis natuke Cripsi uuest tööst ka. Pottsepp üritab oma liistude juurde tagasi tulla. Kuna keegi ahju ei tahtnud pidi hakkama hoopis maju ehitama. Hetkel ta meil plokiladuja ja poole kohaga mördiööbik. Palk on ok…$25 tunnis. Vähemalt saab ettekujutuse kuidas siin asjad käivad. Mina olen hetkel töötu, sest pean töö otsima elukoha lähedale, sest meil ju vaid üks auto. Homme alustan otsinguid nii et pöidlad pihku.

     Väga hea uudis on veel see, et saime maksuraha tagasi…mõlemad üle $ 2000.

Mackay on väga mõnus linn…üle kõige on helesinise veega lagoon, mis asub meie elukohast 10 min jalutuskäigu kaugusel.
                                                         Meie maja

      Esmaspäeval olime paradiisis…Paronella pargis. Pileti hinna sisse kuulus 1 öö pargi caravan pargis + 2 tuuri – öine ja päevane. Parki on raske sõnadega kirjeldada, seda peab lihtsalt ise nägema. Kogu park on loodud ühe mehe poolt, Jose Paronella. Väga osav ja leidlik mees oli…tema majas oli esimesena elekter ja voolava veega wc.

     Käisime Tullys…see linnake sai tugevaid kahjustusi jaanuaris möllanud tsüklonist Jasy. Üleüldse on põhjapool kahjustusi igalpool näha…ja algamas on uus tsükloni hooaeg.

    Käisime Girringun National pargis, kus asub Austraalia kõige kõrgem mageda veega juga…Wallaman Falls…268m. Teekond parki tähendab 15 km mäkke sõitmist, kus sind ümbritseb tihe vihmamets. Veetsime öö seal…mõnusalt jahe oli…540 m kõrgusel merepinnast.

    Nüüd on jälle aeg hakata tööd otsima…esialgu Townsvilles. Austraallased armastavad kõike ohutusega seonduvat. Ehitusele tööle minnes tuleb enne teha igasugu koolitusi ja on vaja kaarte, pileted, lube. Asjaajamine ikka väga kiviajas ja keeruline. Jagasime CVd laiali ja ootame pakkumisi.

   Nädalavahetuseks tulime Ayri. Võtsime 2 päevaks toa caravan pargis. Nii mõnus on lihtsalt voodis pikutada ja telekat vaadata…ammu pole sellist luksust olnud. Crips käis eile  langevarjuklubis…tuul oli kõva aga õnneks tuli tervelt tagasi. DZ toimus piima joomise võistlus…ei olnud just ilus vaatepilt…jaaaaakJ.

                                                               


                                                                   Wallaman falls

     Krokodill saadi kätte aga mitte puuri vaid harpuuni abil ja viidi loomaaeda. Kala pisik on ka sees…hommikul ärkasime 5.30, et kalale minna…olime kohal isegi enne kohalikke kalamehi. Viimase päeva hommikul läksin üksinda, söödaoperaator Crips jäi põõnama. Kalamehed olid ka tähele pannud, et ma päris tihti ja pikalt kohal olen ja tulid juttu tegemaJ. Rääkisime siis,  kes kui suure kala püüdnud onJ. Saar ärkab ellu pimeduse saabudes…ümber meie auto oli vähemalt 5 wallabyd, 5 opossumit ja veel mingisuguseid linde, kes võitlesid söögi nimel.

    Täna käisime Cairnsi loomapargis…ma ju vana loomahaige. Peale seda bungy jumping….Austraalia ainukesest bungy(AJ Hackett) tornist. Torn ise 50 m kõrge ja saad hüppemenüüst valida enda jaoks sobiva hüppe. Keps ikka üles minnes korralikult värises. Alla vaadata oli jube aga vaade kaugusesse oli hea. Äärele ronides süda peksis…ja siis tuli ju alla hüpata…SUPER…kukud kui kivi ja käed puudutasid peaaegu vett…siis korjati paadi peale ja vabastati rakmetest…ülivinge kogemusJ.

    Ilm on rõvedalt kuum...põhimõtteliselt nagu suvel kasvuhoones. Jahe on ainult autos või poesJ

Maggy islandil kala püüdmas

                                                                           saak :) 

                                         Krokodill, kes kinni püüti...

                                          Väriseva jalaga Bungy tornis...:)

                                                                Valmis?....mine

                                             

sailing Whitsundays

       Noo meie kruiis oli väga huvitav kogemus. Viimasel ajal meil ei vea ja loomulikult oli ilm vihmane ja tuuline. Esimesel õhtul jäime halva ilma tõttu sadamasse…inimesed said rahulikult omavahel tutvuda. Loomulikult olime natuke pettunud, sest tahtsime ju merele saada aga õnneks vedas meil seltskonnaga. Hommikul see siis algas…ülim loksumine. Kõigil olid hapud näod peas ja ka mina põdesin esimest korda merehaigust…kohutav… kalu toideti ikka korralikultJ. Saime sukeldumist proovida ja ohtralt snorgeldada. Crips käis 10 meetri sügavusel kalu uurimas. Hetkel on stingerite hooaeg…seega tuleb alati kalipsoga vette minna. Nägime väga palju värvilisi kalu, kilpkonna ja stingraid(sele läbi hukkus krokodillimees Steve Irwein). Mõned saarte külastused…üle kõige oli Whitsunday saarel asuv Whitehaven beach…uskumatult valge liiv ja helesinine vesi.

Õhtul ankrusse jäädes said kõik jälle kergemalt hingama hakata. Enesetunne paranes ja saime suurepärast õhtusööki nautida.

Elu laeval ei ole lihtne…igale inimesele oli ette nähtud minut dušši päevas. Kajutid olid ülipisikesed…meil oli üks toanaaber, kes lakkamatult rääkis unes. Eriti naljakas oli see, et ta oli rootslane aga sonis inglise keelesJ.

Päikesepaistet saime nautida viimasel päeval ja seda ka vaid paar tundi. Peale kruiisi toimus Airlie beachel ühes väikeses ööklubis afterparty, mis kestis varavalgeni. Kohal olid ka meeskonna liikmed ja purjeka tegelik omanik, kes meile jooke välja tegi.

     Kui peost toibusime alustasime teekonda Boweni poole. Seal tehti Hollywoodi film „Austraalia“…soovitan vaadata. Veider on see, et nüüd me oleme totaalselt maa haiged…pea käib ringi ja selline tunne, et ikka õõtsud.

    Hetkel laagerdame Magnetic islandil…kohtusime siin ka purjetamisseltskonnaga. Eriti toredad olid inglased Alex(Alexandra) ja Matt, kes on oma mesinädalaid veetmas. Alex on mu hingesugulane…absoluutselt sarnased. Veetsime nendega terve eilse päeva…käisime 4 km jalutusretkel…nägime tervelt 3 koaalat ja kalal, mis oli väga lõbus. Põhimõtteliselt 4 võhikut laenutasid õnge ja läksid kalale. Esimene õhtu ei saanud ühtegi kala…aga nägime haid…see võis olla põhjus miks kalu ei olnud. Ainuke asi, mille Alex suutis veest välja tõmmata oli suur merikilpkonnJ…ja oi seda kisa siis. Täna hommikul ärkasime varavalges, et uuest minna õnne proovima ja ei pidanudki kaua ootama kui tundsin tõmmet…ja seal ta oli…esimene kala. Meenutas natuke välimuselt lesta ja latikat. Kõrval seisvad kalamehed kinnitasid, et võime seda süüa ja natukese aja pärast tõmbasin teise välja…mingisuguse päris kalli kala. Ühelgi teisel kalamehel õnne ei olnud.

    Saarel on elu põnev…hetkel ujub ringi üks 4 meetrine krokodill…seega ei ole soovitav Nelly bays ujuda aga üles on pandud lõks, et ta kätte saada.

Õhtu on meil jälle kalale minek…kohutavalt sõltuvust tekitav.

     Töö on läbi…6 kuud sai salatipõllul rügatud. Viimasel nädalavahetusel Gin ginis otsustasime Bundysse pittu minna. Punti lõi americano Brian. Möll oli kõva ja pomell veel kõvem. Järgmisel päeval käisime ka Kristeli ja Ronnie uut maja vaatamas…no selline kadedus tuli peale…meie lihtsad inimesed peame autos elamaJ

     Nüüd on alanud puhkus ja nagu kiuste suutsin mina esimesel puhkuse päeval haigeks jääda….palavik ja kurk haige…väga ebameeldiv oli…nüüd juba ok. Liigume järjest põhja poole. Pikema peatuse tegime Mackays. Otsisime seal tuba või caravani, et ma saaksin rahulikult haige olla…ja muidugi  ei olnud ühtegi. Linnas on üle 30 hotelli, motelli, caravan pargi ja ei ühtegi vaba tuba…isegi mitte 20 km raadiuses.
       Hetkel oleme Arlie beachel, mis on läbi ja lõhki bäkkerite linn. Elame bäkkeris…õnneks on meil kahene tuba. Bäkker  ise suur ja täitsa ok…palju erinevaid majakesi palmide all ning baarid ja söögikohad samas käe jala juures.  Kuna oleme troopikas on ilm väga kuum aga jahutust pakub lähedal asuv lagoon…mõnus. Puhkame mõned päevad ja teisipäeval läheme suure jahiga Reefile(suurele vallrahule) purjetama. Reis kestab 3 päeva. Hinna sees on 3 sööki igal päeval, snorgeldamine, 1 sukeldumine ja kuna me broneerisime reisi bäkkeris saime 2 öö majutuse lisaks. Hind oli $ 415 nägu.

   

     Cripsi sünna oli lõbus…olime Bargaras caravan pargis. Ostsime ilge hunniku liha…paljud küsisid, et kas me hakkame suuremat peret toitmaJ…aga me läksime lihtsalt tühja kõhuga poodi. Istusime peaaegu koidikuni paari austraallasega. Cripsile tuli 30 suhteliselt häguselt…pidin tal hommikul aitama puzzlet kokku pannaJ.  Jeffi naine oli hommikul üpris kuri…polnud nagu põhjust aga igatahes vaikus oli majasJ. Järgmine päev olime rannas. Toimus ka mingit Zumbat tutvustav värk…see oli koom...igas trennis on alati keegi, kes absoluutselt aru ei saa mis toimub…meil muidugi lõbus vaadata.

    Täna käisime Hervey Bays vaala vaatlus kruiisil. Ilm oli ilus ja nägime paari hüpet…aga vaalu ikka oli. Pooled inimesed ropsisid…lõpus olid ikka väga hapude nägudega. Pakuti kohvi, teed ja snäkke…ja loomulikult tasuta dvd, mida me täna õhtul vaatama hakkame.

    Habba habba käisin sushit söömas..jälle…olen täiesti sõltuvuses. Kui kusagile jälle peatuma jääme hakkan kindlasti ise neid voolima.

    No natuke siis uudiseid ka…hetkel on igal pool bushfire(võsa põleng). Kõik kohad on suitsu täis aga keegi ei tee sellest suurt numbrit…panevad ainult sildi välja…suitsu oht…mõistlik. Sydneyst tagasi tulles sõitsime 100 km paksus suitsus. Eelmine nädal oli meie ööbimiskoha juures tulekahju…kaifisime suitshaisu.

    Tööl on tapvalt igav, sest peame enamuse ajast rohima…ja seal on nii palju mingisugust muru. Kolleegid on Inglismaalt, Šotimaalt(räägivad nagu groundskeeper Willie SimpsonitestJ), Saksamaalt, Prantsusmaalt ja on ka üks Ameeriklane(New York`ist)…temast on nii lihtne aru saada.  Hetkel istume maanteel ummikus.

  

Sõit sydneyst oli pikk…ühel päeval sõitsime 12 tundi ja läbisime kusagil 1000 km…kann oli istme kuju võtnudJ.

      Eelmine reede hüppasime ka Toogoolawah`i langevarjuklubist läbi…Cripsil sai 200 hüpet. Laupäeval tähistasime Bundabergis minu sünnipäeva…tervelt 2 külalist oli…Crips ja Kristel…hiljem ka mõned kontvõõrad opossumid. Esialgu istusime caravan pargis…tegime kartulisalatit ja grillisime vorstikesi ja loomulikult jõime šampust. Kingituseks sain päris eesti komme ja pudeli vana tallinnat. Peale kõhu täitmist suundusime klubbi…kahjuks ainult kahekesi, sest Kristeli elukaaslasel samal päeval sünnipäev kui mul. Pühapäeval käisime Bargaras rannas ja õhtul Gin Gini, et esmaspäeval varakult tööle minna.

      Tööl on ülikuum…ühest äärmusest teise. Farmis on üle 20 bäkkeri aga me oleme suht võllid, sest võime kauem tööl olla…teistele on see vist päris vastu karva. Meie tuleku tõttu vallandati 5 inimest. Elutseme ühes rest areas(puhkealas), mis näeb välja nagu caravan park…2 wc`d ja palju lauakesi…puudu on ainult dušš…aga seda saab enamasti tasuta roadhouse`ist. Elu on lihtne ja odav. Cripsil on ainult iga õhtu häda, et NII palav onJ. Laupäeva tähistame Crips 30ndat.

Sydney

        Sydney on ülisuur aga üllatavalt lihtne oli liigelda. Passide avaldused on sees ja kopsupildid tehtud…enamus immigratsiooni ametis olid asiaadid või midagi sellist. Imelik on see, et viisa oli Cripsi postkastis juba järgmisel päeval…tekib küsimus kas kopsupilti oli vaid maksmise mõttes vaja. Pilt maksis $104. Minu oma ei ole veel saabunud, sest tegin nädal hiljem.

     Suurlinna üks suurimaid miinuseid on parkimine…pole kohti ja enamus tasulised. Ooperimaja parklas oli tund $9. Sindi kultuurimaja(Sydney Ooperimaja) oli suur ja võimas…nüüd meil üks tuntumaid Austraalia sümboleid  nähtud. Edasi saime kokku Ravo ja pisikese Robertiga…rääkisime väheke juttu ja tegime kiire tuuri linna vahel. Robert andis meile kaasa pipi plaadiJ ja oli väga mures, et me autos magame.

       Kolmapäeval parkisime auto ühe kaubamaja parklasse, kus oli 3 tundi tasuta parkimist ja jalutasime linna vahel. Käisime Sydney Tower`is, kust näeb tervet linna.    Torn oli pilvelõhkujatest kõrgem ja tuulevaikse ilmaga sõidab lift üles 40 sekundiga.                           Bondi beachi teavad ka vist enamus. Siin näidatakse seriaali „Bondi rescue“, kõik oli tuttav.

     Loomulikult käisime ka Summer bays…pilt oli väga tuttav…rand ja surfi klubi. Kes tahab ettekujutust saada Austraalia elust siis vaadake Kodus ja Võõrsil…mitte küll nii dramaatiline aga palju puudu ei ole.

    Loomulikult ka kohustuslik shopping…kaubamaja oli nii suur, et ma lihtsalt eksisin sinna ära…väga palju ilusaid ja ägedaid riideid aga lihtsalt poleks hetkel neid kusagil kanda…seega tulime välja tühjade kätega või mitte päris…karbi täie sushiga…ülihea.

    Nüüd liigume tagasi üles Gin Gini poole, kus töö ootamas…endiselt samas firmas…ei saa ikka salatist eemale…ma pole elus nii palju salatit söönud kui siin poole aastaga.
                                                                Uusi passe taotlemas

                                                          Sindi kultuurimaja :)

                                                         Sydney Harbor Bridge

                                                               Ravo ja Robertiga

                                                          Bondi beach

Rally

      Nüüd meil üle nädala puhkust. Rally piletid saime kätte ja neljapäeva hommikul asusime Coffs Harbori poole teele. Viimasel õhtul olin meeldivalt üllatunud kui majaomanik meile pudeli oma tehtud veini tõi…väga hea 2007 aasta vein. Asju tekib ka järjest rohkem juurde…päris raske oli neid autosse mahutada. Mõned tunnid teel kui hakkas mingi jama piduritega…rõve sahin oli ja lõpuks jäidki pidurid peale…õnneks oli piduritega tegelev remonditöökoda lähedal ja $150 eest jälle auto korras…sõit võis jätkuda. Neljapäeva õhtul oli linna katse…rahvast oli palju…ja alkoholi ei müüdud:O. Magasime jälle üle pika aja autos…oi mis piin aga õnneks külm ei olnud. Reedel oli mul kuri plaan päev otsa õlut juua aga kujuta ette mitte keegi ei joonud…seega oleks mul väga imelik olnud seda üksi teha. Ilm oli pilves ja vihma sadas…ühtegi matsu ei näinud aga Loeb pani korralikult üle katuse. Ööbisime caravan pargis…kauplesin kahepeale $10…esialgne oli $ 20. Meil olid rally superpassid ja laupäeva hommikul ärkasime vara, et häid kohti saada…istusime esireas ja saate aru…huviline Crips magas tekike jalgadelJ. Hetkel liigume Sydney poole…üritame passi ja viisa asjad korda ajada.                     Lõunasöök...

                                                       

     

       Mitte miski viimasel ajal ei õnnestu…tellisime rally piletid, mis on teadmatult kadunud, maksutagastuse paberid tulid tagasi, sest üks allkiri oli panemata jäänud, Cripsi tagastust ei saa teha, sest hostel ei saada payment summeryt, passid aeguvad järgmine aasta…seega peame Sydneysse minema uusi taotlema, viisa jaoks on vaja kopsupilti…loomulikult ei saa seda igal pool teha ja ma ei kujuta ette, mis see maksma läheb…no nii närvi ajab see Austraalia bürokraatia…aa ja rego(auto registreering) aegub oktoobris…jälle maksa. Iga aasta peab rego uuendama ja see maksab Victorias $600.

       Töö juures ka väga parem ei ole…meil on seal 3 debiilikut…ei tea kas nutta või naerda. Teevad kolmekesi 1 inimese tööd ja kõik 3 arvavad, et on ülemused. Pealekauba teevad veel meie tööd. 2 päeva oleme kuivendustorusid vedanud, ühendanud ja maha pannud. Töö ei ole kontimurdev aga labidatöö andis hommikul tunda.  Veel on 3 päeva jäänud…ja siis natuke vabadust. 19. september alustame tööd Bundabergi lähedal Gin Ginis…ikka sama firma aga teine asukoht…3 nädalat seal ja siis on selle firmaga kõik.

      Nädalavahetused on mõnusad…tegime šašlõkki ja kartulisalatit. Meil on siin koerake Sally, kes meil ukse tagant kosse varastab…ja millegi pärast ainult vasaku jala omi. Neljapäeval algas kevad…ilmad on märgatavalt soojemad.

      Eile värvisime Cripsiga mu juukseid…tulemus kõvasti parem kui juuksuri juures oli…maksin $100 asemel $18…superlux.                                    Toru Mari :)

Sally

      Elu Warwikus on läbi…oligi vist juba õige aeg, sest meid tunti juba liiga hästi. Käisin videolaenutuses membershipi lõpetamas…ja vend ütles, et nii kurb, et me ära lähemeJ. Viimasel õhtul oli meie auks BBQ.

      Viimane tööpäev Miandettas oli ka natuke kurb…sai ju 4 kuud seal töötatud…kallistused tööpäeva lõpus ja läbi ta oligi.

      Nüüd elame Stanthorpe lähedal Glen Aplinis. Meil on väike majake metsa sees…väga mõnus…kängurud jooksevad ümber majaJ. Maja eest maksame $ 150 ja igal nädalal vahetatakse linad ja käterätikud…mis nii viga elada. Töötame ikka samas firmas aga lihtsalt asukoht on teine. Siin on neil pesuruum ja pakkimine. Käisin ka ükspäev pakkimises asendamas…jube liinitöö ja külm oli ka veel pealekauba. Ilmad sakivad…külm ja tuuline…asume nüüd 600 m kõrgemal ja Queenslandi kõige külmemas punktis.

     Laupäeval käisime Girraween`i rahvuspargis. Rahvuspargid on siin väga vinged ja ega see ka erand ei olnud. Me asume graniidivööl ja pargis olid graniidi püramiidid, kust avanes imeline vaade. Meil pole ammu vaba nädalavahetust olnud…tegime kartulisalatit ja lihtsalt lebotasime.

    Mõned nädalad veel jäänud siis Coffs Harborisse rallyt vaatama.

      Elu Warwikus on läbi…oligi vist juba õige aeg, sest meid tunti juba liiga hästi. Käisin videolaenutuses membershipi lõpetamas…ja vend ütles, et nii kurb, et me ära lähemeJ. Viimasel õhtul oli meie auks BBQ.

      Viimane tööpäev Miandettas oli ka natuke kurb…sai ju 4 kuud seal töötatud…kallistused tööpäeva lõpus ja läbi ta oligi.

      Nüüd elame Stanthorpe lähedal Glen Aplinis. Meil on väike majake metsa sees…väga mõnus…kängurud jooksevad ümber majaJ. Maja eest maksame $ 150 ja igal nädalal vahetatakse linad ja käterätikud…mis nii viga elada. Töötame ikka samas firmas aga lihtsalt asukoht on teine. Siin on neil pesuruum ja pakkimine. Käisin ka ükspäev pakkimises asendamas…jube liinitöö ja külm oli ka veel pealekauba. Ilmad sakivad…külm ja tuuline…asume nüüd 600 m kõrgemal ja Queenslandi kõige külmemas punktis.

     Laupäeval käisime Girraween`i rahvuspargis. Rahvuspargid on siin väga vinged ja ega see ka erand ei olnud. Me asume graniidivööl ja pargis olid graniidi püramiidid, kust avanes imeline vaade. Meil pole ammu vaba nädalavahetust olnud…tegime kartulisalatit ja lihtsalt lebotasime. Mõned nädalad veel jäänud siis Coffs Harborisse rallyt vaatama.

                                                       Meie väike majake Glen Aplinis

                                                     

                                                     

   

Täna käisime kruiisil(Bounty). Kõigepealt ootas meid ees tasuta hommikusöök, mis oli veider, sest ma arvan, et paljud olid just hotellis hommikust söönud. Edasi alustasime sõitu Lembongan Island`i poole. Laev oli suur ja kiire…mõnus kui tuul juukseid sasis ja tümm kõrvu kurdistas. Saare ääres on igal firmal oma pontoon, kus basseinid jne. Sinna jõudes hakkas kõik allamäge minema. Kõik oli täiesti organiseerimata…kuhu peab minema, mida tegema. Kõigepealt läksime snorgeldama…väga väike ala ja Egiptuse kõrval väga puss. Edasi saime natuke banana boat`iga sõita…ainult ühe korra keeras meid üle kaela…siis oli juba järsku lõuna, mis oli siin olles halvim. Lubatud oli veel igasugu asju, mida lihtsalt polnud. Lõpuks oli saare tuur, kus nägime seaweedi kasvandust ja maaalust maja.

      Meiega ühes bussis oli 4 noort austraallast…3 tüdrukut ja üks poiss…nemad magasid terve reis maha…ma arvan, et asi oli tablettides, mida sai retseptsioonist merehaiguse vastu võtta. Mina nimelt küsisin enne mida see tablett täpsemalt teeb…kui võtad pool natuke uniseks, kui terve väga uniseksJ. Kui reaalne see on, et neljast neljal on merehaigus…

Tagasiteel nägime lendavaid kalu…ongi päris tiibadega ja lendavad vee kohal. Õhtul nautisime restoranis õhtusööki ja kokteile.

                                                         seaweed`i kasvandus

     

Täna käisime kruiisil(Bounty). Kõigepealt ootas meid ees tasuta hommikusöök, mis oli veider, sest ma arvan, et paljud olid just hotellis hommikust söönud. Edasi alustasime sõitu Lembongan Island`i poole. Laev oli suur ja kiire…mõnus kui tuul juukseid sasis ja tümm kõrvu kurdistas. Saare ääres on igal firmal oma pontoon, kus basseinid jne. Sinna jõudes hakkas kõik allamäge minema. Kõik oli täiesti organiseerimata…kuhu peab minema, mida tegema. Kõigepealt läksime snorgeldama…väga väike ala ja Egiptuse kõrval väga puss. Edasi saime natuke banana boat`iga sõita…ainult ühe korra keeras meid üle kaela…siis oli juba järsku lõuna, mis oli siin olles halvim. Lubatud oli veel igasugu asju, mida lihtsalt polnud. Lõpuks oli saare tuur, kus nägime seaweedi kasvandust ja maaalust maja.

      Meiega ühes bussis oli 4 noort austraallast…3 tüdrukut ja üks poiss…nemad magasid terve reis maha…ma arvan, et asi oli tablettides, mida sai retseptsioonist merehaiguse vastu võtta. Mina nimelt küsisin enne mida see tablett täpsemalt teeb…kui võtad pool natuke uniseks, kui terve väga uniseksJ. Kui reaalne see on, et neljast neljal on merehaigus…

Tagasiteel nägime lendavaid kalu…ongi päris tiibadega ja lendavad vee kohal.

      Õhtul nautisime restoranis õhtusööki ja kokteile.

Täna käisime kruiisil(Bounty). Kõigepealt ootas meid ees tasuta hommikusöök, mis oli veider, sest ma arvan, et paljud olid just hotellis hommikust söönud. Edasi alustasime sõitu Lembongan Island`i poole. Laev oli suur ja kiire…mõnus kui tuul juukseid sasis ja tümm kõrvu kurdistas. Saare ääres on igal firmal oma pontoon, kus basseinid jne. Sinna jõudes hakkas kõik allamäge minema. Kõik oli täiesti organiseerimata…kuhu peab minema, mida tegema. Kõigepealt läksime snorgeldama…väga väike ala ja Egiptuse kõrval väga puss. Edasi saime natuke banana boat`iga sõita…ainult ühe korra keeras meid üle kaela…siis oli juba järsku lõuna, mis oli siin olles halvim. Lubatud oli veel igasugu asju, mida lihtsalt polnud. Lõpuks oli saare tuur, kus nägime seaweedi kasvandust ja maaalust maja.

      Meiega ühes bussis oli 4 noort austraallast…3 tüdrukut ja üks poiss…nemad magasid terve reis maha…ma arvan, et asi oli tablettides, mida sai retseptsioonist merehaiguse vastu võtta. Mina nimelt küsisin enne mida see tablett täpsemalt teeb…kui võtad pool natuke uniseks, kui terve väga uniseksJ. Kui reaalne see on, et neljast neljal on merehaigus…

Tagasiteel nägime lendavaid kalu…ongi päris tiibadega ja lendavad vee kohal.

      Õhtul nautisime restoranis õhtusööki ja kokteile.

      Täna laenutasime rolleri…päev maksis Rp. 45 000…väga odav. Dokumente kaasa ei antud, öeldi ainult, et kui politsei kinni peab peame neile maksma. Liiklus Kuta liiklus on crazy…peale 10 minutit sõitu võttis ment meid maha, sest väidetavalt rikkusime reegleid(mida siin pole). Tegin kurbi kutsika silmi ja mõned minutid hiljem olime jälle rollu seljas.

     Sõitsime Nusa Dua`sse, kus on palju 4 ja 5 tärni hotelle. Loodust oli natuke rohkem aga väga palju uusi ehitisi ja prügi. Käisime rannas kus ühele poole avanes kaunis vaade ookeanile ja teisele kivihunnikud, kopad ja töömehed.

     Edasi läksime Uluwatu templisse, mis asub kalju otsas. Vaade oli imeline. Templi ümbruses olid ahvid…tundusid esmapilgul rahulikumad aga seekord hüppas üks mulle pähe ja üritas prille turki panna. Selleks ajaks oli mul juba korralik rolleri päevitus…särk oli seljas ja jalad külje pealt ja tagant punased. Tagasiteel  ostsime ühest putkast absoluti pudelis kütust…pudeliga saab paljudest putkadest osta…hind Rp.5000 liiter.

      Õhtul käisime Skygardenis õhtust söömas…sushi…all you can eat…super lux väliterrassil küünlavalgel väga maitsvat sushit süüa.

      Eile sebisime endale autojuhi, kes meid täna päev otsa mööda saart ringi sõidutab. Esimene peatus Batik`u valmistamine Batubulanis. Kõige lihtsam on vist öelda, et vahaga riidele maalimine.

      2. peatus oli Bali traditsiooniline tants, mis oli nagu komöödiaetendus…päris naljakas oli.

      3. peatus hõbeda töökoda, kus valmistatakse käsitsi hõbedast ehteid…väga ilusad olid aga hinnad hõbeda kohta väga krõbedad…nt kõrvarõngad $ 205. Igas kohas jalutab kaasa keegi giidi laadne. Hõbeda töökojas oli väga tüütu vend…koguaeg lonkis kaasa ja seletas, et need on väga ilusad ja need väga head jne…ei saanudki rahulikult vaadata.

      4. peatus tempel Goa Gajah, mis ehitatud 11. saj. Templis tuli kanda sarongi(seelik, sall) ja teha nii-öelda ``annetus``.
 5. peatus Kintamani, kust avanes suurepärane vaade Baturi vulkaanile. Seal sõime ka buffee  lõunat, mis maksis Rp.80 000 näga aga hiljem lisati arvele 21% maksu…ikka lüpsavad sealt kus saab. Kuna meie juht ei ole ametlik tuurijuht pidi ta teepeal mendile väikese altkäemaksu andma, mida ta teeb iga päev. Politsei on väga korrumpeerunud.

     6. peatus Temen`i küla, kus oli väike kohviistandus. Saime maitsta erineva maitsega kohvisid  ja seda kõike tasuta. Maksma pidi vaid animal kopi (nagu meie juht seda nimetas) eest…nimelt ühed väga toredad loomad turnivad mööda kohvipuid ringi ja söövad ainult parimaid kohviube  siis kakavad need välja…oad kooritakse, röstitakse ja tambitakse peeneks. Kohv oli maitsev, ei sisalda palju kofeiini, hea vereringele ja ei jätnud suhu mõru maitset. Väike tass Rp. 50 000. Kaasa ostsime vaniljekohvi…kakakohv oli päris kallis.

     7. peatus Monkey Forest Ubud`is. Ma ei uskunud, et ahvid seal nii vabalt ringi jooksevad. Meil olid oma banaanid kaasas ja juba väravas kargas mulle ahv selga ja üritas banaani ära rebida. Ma ei saanud kohe arugi mis toimub ja ei lasknud kohe banaanist lahti…seega ta otsustas mulle hambad sisse lüüa…väikesel näpul hambajäljed sees. Pargis oli 300 makaaki – 35 täiskasvanud isast, 95 emast ja 170 pisikest. Nad olid ikka väga nahaalsed…rippusid Cripsi tasku küljes, et kohviube kätte saada. Kuna ma hammustada sain ja nägin kuidas üks ühele mehele järsult kõhtu hüppas ei tundnud ma ennast seal väga mugavalt ja ahve oli seal igal sammul.

                                                        vulkaani jalamil lõunat söömas

                                                         kohviistanduses