Eile sebisime endale autojuhi, kes meid täna päev otsa mööda saart ringi sõidutab. Esimene peatus Batik`u valmistamine Batubulanis. Kõige lihtsam on vist öelda, et vahaga riidele maalimine.

      2. peatus oli Bali traditsiooniline tants, mis oli nagu komöödiaetendus…päris naljakas oli.

      3. peatus hõbeda töökoda, kus valmistatakse käsitsi hõbedast ehteid…väga ilusad olid aga hinnad hõbeda kohta väga krõbedad…nt kõrvarõngad $ 205. Igas kohas jalutab kaasa keegi giidi laadne. Hõbeda töökojas oli väga tüütu vend…koguaeg lonkis kaasa ja seletas, et need on väga ilusad ja need väga head jne…ei saanudki rahulikult vaadata.

      4. peatus tempel Goa Gajah, mis ehitatud 11. saj. Templis tuli kanda sarongi(seelik, sall) ja teha nii-öelda ``annetus``.
 5. peatus Kintamani, kust avanes suurepärane vaade Baturi vulkaanile. Seal sõime ka buffee  lõunat, mis maksis Rp.80 000 näga aga hiljem lisati arvele 21% maksu…ikka lüpsavad sealt kus saab. Kuna meie juht ei ole ametlik tuurijuht pidi ta teepeal mendile väikese altkäemaksu andma, mida ta teeb iga päev. Politsei on väga korrumpeerunud.

     6. peatus Temen`i küla, kus oli väike kohviistandus. Saime maitsta erineva maitsega kohvisid  ja seda kõike tasuta. Maksma pidi vaid animal kopi (nagu meie juht seda nimetas) eest…nimelt ühed väga toredad loomad turnivad mööda kohvipuid ringi ja söövad ainult parimaid kohviube  siis kakavad need välja…oad kooritakse, röstitakse ja tambitakse peeneks. Kohv oli maitsev, ei sisalda palju kofeiini, hea vereringele ja ei jätnud suhu mõru maitset. Väike tass Rp. 50 000. Kaasa ostsime vaniljekohvi…kakakohv oli päris kallis.

     7. peatus Monkey Forest Ubud`is. Ma ei uskunud, et ahvid seal nii vabalt ringi jooksevad. Meil olid oma banaanid kaasas ja juba väravas kargas mulle ahv selga ja üritas banaani ära rebida. Ma ei saanud kohe arugi mis toimub ja ei lasknud kohe banaanist lahti…seega ta otsustas mulle hambad sisse lüüa…väikesel näpul hambajäljed sees. Pargis oli 300 makaaki – 35 täiskasvanud isast, 95 emast ja 170 pisikest. Nad olid ikka väga nahaalsed…rippusid Cripsi tasku küljes, et kohviube kätte saada. Kuna ma hammustada sain ja nägin kuidas üks ühele mehele järsult kõhtu hüppas ei tundnud ma ennast seal väga mugavalt ja ahve oli seal igal sammul.

                                                        vulkaani jalamil lõunat söömas

                                                         kohviistanduses